Sarlini järjekad

Niih, asi on nüüd selles, et otsustasin ka teha järjeka, kui aega on. Ja seda on, uskuge mind :D
Ainult mitte praegu hilja õhtul.

Ärge pahandage minu kirjavigade pärast ; pole mingi professionaal kirjutaja samuti; võimalik, et olen ka algaja,
keda huvitavad teated, siis teatan nii msni teel ( screamo_julia@hotmail.com ) kui ka PMiga !

Sarlin de Wound

Fikk on Harry Potteri teemaline !

Helehallide ja mustade pihani ulatuvate juustega neiu sammus tippsirgel sammul koolimajast välja ning võttis suuna järve poole. Viimane aasta Sigatüükas oli olnud Sarlini jaoks väga jube ning kõik jõupingutused olid läinud õppimisele ja kodutööle, mis jätsid silmade alla kahvatud varjud. Haigutuse alla surunud, libistas neiu käed vaikselt oma koolivormi taskusse ; Sarlin käis Slytherinis ja oli seal üks tähtis tegelane.. Nagu oli olnud ka Tom Marvolo Riddle kunagi . Eemalolev pilk täitus hetkega rahuloluga, kui jõudis järve äärde ning maha istus.
Imeline paik oma mööduva elu meeldetuletamiseks.

Sarlin sisenes paljude esimeste klassi õpilastega Sigatüüka suurde saali kus toimus kuulus sõõlamine. Ainuke koht ka, kus professorid ja vanemad õpilased said rahulikult elada, ilma et kardaksid kurja Lord Voldemorti, kes oli võimule tõusnud. ( Sarlin oli enne Harry Potteri kooli tulekut juba!)Paljud õpilased silusid närviliselt juukseid ja pabistasid, et kuhu majja neid sõõlatakse. Salin, sopavereline tüdruk, kes seisis sama aralt nagu teisedki, ootas siiski põnevusega oma sõõlamise momenti. Ta oli ära õppinud majade kohta kõike, ning oskas ainult pakkuda seda, et ta läheb Hufflepuffi.
,,Sarlin de Wound," kostus McGonagalli hääl ning neidis sammus vaikselt saali ette, peaaegu komistades. Seadnud end mugavalt taburetile istuma, asetati talle Sõõlamismüts pähe. Möödus sekund, viis sekundit... Pool minutit möödus, mis tundus ka sajandi pikkusena; hüüdis müts üle kogu saali: SLYTHERIN! ning Sarlin tõstis mütsi peast ja vaatas rohelise vapiga maja poole, kes plaksutasid. Sammud seadnud sinnapoole, sai Sarlin aru; teda hakatakse tema perekonnatiitli pärast vihkama ja teda tõrjutakse eemale.

Teine aasta Sigatüükas polnud nii hull nagu esimene. Sarlin läks esimest korda Keelatud Metsa ja seda üksi. Seal kohtus ta ühe Gryffindori poisiga, kes oli temast võibolla pisut vanem. Esialgu tõrjus poiss Sarlinet eemale, kuid lõpuks ei suutnud kumbki kiusatusest vastu panna ning lihtsalt hakkasid üksteisega hästi läbi saama. Sarline teadis, et ta on Majareetur, kuid keegi ei saa sellest sõprusest teada, ega ju? Möödusid kuud... Sarline oli kuudega jõudnud saada Gryffindori poisi Gregoriga hästi läbi saama, paremini kui enne ning muutusid koguaeg lähedamaseks; sellest sai tüdruk ise aru..
Vaheaegadel jäi Sarline koolimajja, et kokku salajas saada Gregoriga, kes jäi samuti kooli. Tüdruk oli õppinud oma majakaaslastega paremini suhtlema ja isegi oskas neid ära kasutada õigesti ning leidis omale head vestluskaaslased Ravenclawis. Enamus Hufflepufflastega ta ei suheldnud, ainult siis kui tal vaja oli... Gryffindorlasi ta aga põlastas. Jällegi väljaarvatud Gregor. Mõlemad olid kokku leppinud, et ei sekku asjadesse; see annaks nad mõlemad kohe välja.

Kolmas aasta oli Sarline jaoks kummaline. Tal tekkis Gregoriga salajane armusuhe kõikidest eemal. Keegi ei pannud Sarline kadumist õhtuti eriti tähelegi enam ja keegi ei esitanud küsimusi selle kohta, et miks ta nii hilja tagasi tuleb. Professorid kahtlustasid midagi, kuid ei hakanud nõudma. Nende sõnul, oli see tüdruku oma asi, kus ta käib.
Jõudis kätte Sarline 14. sünnipäev, kuigi ta käib kolmandas klassis. 1 jaanuaril pidas ta seda allesjäänud Slytherinlastega, kes ei läinud koju vaheajaks ning lõpuks pidas ta seda Gregoriga, kes kinkis talle hõbedase roosprossi, mille tüdruk oli kinnitanud oma südamekohale. Enamuse ajast tundus siiski talle, et Gregori ja tema suhe tuhmub ning siis jälle muutub paremaks, nii mitmeid kordi.
Sarline liikus Slytherinlaste pundis ning lõpuks valiti ta ka Slytherini lendluudpalli meeskonda ja sai postitsiooni Tõrjujana. Kaks ülejäänud tõrjujat olid kaksikud, keda Sarline loomulikult enne tähele polnud pannud, kuid nendest said ajapikku sõbrad; lahutamatud sõbrad, kuid siiski, ei usaldanud Sarline kedagi nii nagu tegi seda Gregoriga.

Neljas aasta ; Täis pingutusi õppimises.. Anti rohkem kodutööd ning see võttis osa ajast seega ei saanud ta Gregoriga kokku saada nii palju kui varem. Esialgu tundus see mõistva asjana, kuid ajapikku muutus ka Gregor. Ta ei suhelnud eriti palju Sarliniga, ei olnud õigel ajal kohtumispaigal ning vahepeal isegi unustas, et on kohtumise aeg tüdrukuga. See pani Sarline südame kripeldama ning ta pigistas südame kohal olevat prossi,mida ta siiani kandis.
,,Sarline, tule nüüd siia!" kostus Gregori tõsine hääl , kui Sarline oli metsa sisenenud ja Gregorit otsima läinud. Tüdruk noogutas ja järgnes noormehele. ,,Kuula nüüd..." alustas noormees vaikselt kui nad umbes metsa keskel peatusid ning vaatas tüdruku helehallidesse silmadesse. ,,Asi on nüüd selles, et me ei saa enam koos olla.." üritas ta seletada, kuid Sarline vaigistas ta käeliigutusega,mis oli tõrjuv. ,,Ja sa tahad öelda, et me ... ei saa enam kokku?" küsis tüdruk, tundes kuidas klimp kurku kerkip. Gregor ohkas vaikselt ning noogutas. Vaadanud viimast korda tüdrukut , ohkas ta taas:,,Anna andeks, et nii läks.." sosistas ta vaikselt ning liikus eemale. Sarlin vaatas Gregori kaugenevat siluetti ning pöördus ise ka minekule.

Viies aasta ; Sarlin oli ennustamise klassiruumis oma pinginaabri Susaniga, kes üritas kaartide järgi tüdrukule ennustada, nagu seda professor käskinud oli, ei suutnud Susan tüdruku armastuse kohta midagi aru saada. ,,See on keeruline..." pomises ta ja irvitas seejärel. ,,Ennustamine on üldse tobe asi!" andis ta kergelt alla ja lõi käega, asetades kaardid lauale. ,,Vahet pole ju..Keda see armastus ikka huvitab?" küsis Sarlin silmi pööritades. Aastaga oli ta muutunud külmemaks, jõhkramaks...Ta oli pannud mitmele õpilasele kehakammitsad peale, ta oli mitmeid õpilasi ähvardanud ning üldiselt; paljud õpilased ei julgenud talle läheneda ilma, et ta oleks oma nõusoleku selleks andnud.Ainult Slytherinlaste kamp, mis tema ümber oli, oli samahästi kui kaitstud. Neid Sarlin ei rünnanud kunagi. Tema helehallidest silmadest polnud kunagi enam välja lugeda ühtegi emotsiooni. Tüdruk oli samahästi kui andestamatu, kuigi paljudega ta oli väga helde.

Kuues klass, Sarlin istus põhimõtteliselt alati õpetükkide kallal. Paljude Ravenclawlaste abiga(kes end ise abiks olid pakkunud; enamasti posisid, kes üritasid Sarlinile muljet avaldada), sai ta oma kodused tööd valmis. Kuid seegi ei tekitanud temas rahuldust. Tüdruk teadis, et vajab midagi rohkemat kui õpitud ained, tehtud kodutööd, sõbrad.. Ta teadis, et vajab jälle kedagi, kes suudaks tema südames olla mõnda aega, nagu seda oli olnud esimesest neljanda klassini. Sarlin, see südametu tüdruk, kes näis olevat jõhker , hoidis meeles sedasama hetke millal ta läks Gregoriga lahku; sellesama dorklasega, lolli gryffindorlasega!
Vähemalt Gregor oli leidnud omale uue; nii sai ta aru, kui oli lõunasöögi ajal Suures saalis. Ta oli heitnud pilgu Gryffindori laua poole ning tumepruunide õlgadeni ulatuvate juustega tüdruk oli Gregori kõrval, nad kallistasid ja olid üksteisega tihedasti koos. Tüdruk tundis, kuidas ta muutub sel hetkel armukadedaks ning tahaks Gregorile vastu põske anda, kuid tema talitsetud loomus hoidis teda vaos ning ta sundis end sõprade juttu keskenduma.

Sarlin vaatas klaasistunud pilgul järve vett ja viis vasaku käe rindkerele. Koolivormi all, südame kohal oli seesama pross, mille oli Gregor kinkinud. ,,Miks ma pole seda siiamaani ära visanud?" ei saanud tüdruk aru, kui prossi tugevalt pigistas.

Huvitav... Nii pikk... muidu ok.

,,Hei , Sarlin!" kostus neidise seljataga . Sarlin lasi kiirelt käe alla ja kortsutas õrnalt kulmi, viies pilgu kõnetajale, kelleks osutus Slytherini Koolivanem, Andrew Destiby. ,,Mida?" küsis tüdruk pisut rahulikumalt. ,,On sul midagi halvasti? Sa tundud nii mõttesse vajunud?" küsis Andrew pisut hoolitsevalt ning võttis Sarlini kõrval istet. ,,Ma olen koguaeg selline," tõrkus tüdruk vastu ja keeras pilgu tagasi otse.Andrew ei vastanud sellepeale midagi vaid kehitas vaikselt õlgu.
,,Varsti hakkab hommikusöök..." pomises Andrew vaikselt, kui oma rohelist käekella silmitses, kus hõbeseier liikus edasi. Sarlin kergitas imestunult kulmi. Endaarust oli veel hommikusöögini aega umbes tund ... ,,Mis kell praegu on siis?" küsis tüdruk uimaselt pead vangutades. ,,Kümne minuti pärast üheksa.. Hakkame minema?" pakkus Andrew , kes oli püsti tõusnud ja käe välja sirutanud, et Sarlin ka püsti tõuseks. Neidis võttis käest kinni ja tõusis püsti ning jalutas Koolivanema kõrval Suure Saali poole.

,,Sarlin! Näita veel!" kihistasid mõned esimese ja teise klassi õpilased Sarlini ümber. Tüdruk polnud oma toitu eriti puutunud, vaid hoidis võlukeppi peos ja viis sellega üle õhu ning sellele järgnesid nii tähekesed, lillekesed kui ka lihtsalt sädemed, mis õhku mõne aja pärast haihtusid. ,,Ilus!" särasid ühe tüdruku silmad, mis olid pimestatud lummusest Sarlini võlukunsti oskustest. Sarlin ainult noogutas ning pöördus oma toidupoolise juurde, mille ta oleks juba ammu lõpetanud. ,,Laske tal nüüd süüa!" käskis Andrew, kes istus Sarlini vastas. Essakad istusid pisut solvunult oma kohtadele tagasi ja vaatasid vahepeal silmanurgast Sarlini poole, kes ei teinud sellest välja.

,,Sa täna lendluudpalli katsetele tuled?" küsisid kaksikud; Johanna ja Julie. ,,Te teate vastust juba ise.." naeratas Sarlin õrnalt identsetele,kes samuti vastu naeratasid. Kaksikuid sai eristada ainult silmavärvi kaudu. Johannal oli rohelised ja Juliel olid sinised silmad, kuigi muidu olid nad väga sarnased. Samasugused soengud, juuksevärvid, pikkused ja riietus. Isegi ehted, kui nad neid kandsid olid samasugused. Vahepeal kõikide lollitamiseks olid nad muretsenud läätsed ja vahetasid silmavärvi, et teisi petta ja selle üle naerda. ,,Kellega meil järgmine võistlus on?" küsis Sarlin kotti õlalt koridori aknalauale asetades ja välja vaadates. ,,Gryffindorlastega..." vastas Julie. Kaksikud ei pruukinud isegi teadetetahvlit vaadata; neil oli emapoolne anne tunda tulevikku sama hästi, kui ennustamise professor. ,,Ahsoo..." venitas Sarlin, kes mõtlikult huult näris. ,,Teeme nad maatasa!" lausus ta nagu otsustavalt. Johanna ja Julie noogutasid samal ajal ja muigasid lõbusalt. ,,Aga läheme nüüd...?" pakkus Johanna. Julie astus oma õele veel lähemale ja noogutas ning läksid ees ära, kui nägid Sarlini käeviibet.

,,Täna on meie viimane katse! Homme toimuvad võistlused ja ma ei taha neid totraid Gryffindorlasi rõõmsana!" seletas Andrew;võistkonna kapten ja püüdja soravalt . ,,Seega harjutame täna nii hästi kui saame!" lausus ta ja võttis kohvri välja. Ainult kitut ta lahti ei lasknud. Selle tagaajamisega läheks väga kaua aega. Serlin võttis oma nuia ja tõukas end luuaga maast lahti ning lendas teise tõrjujaga õhku. Sarlin, Johanna ja Julie olid ainukesed tüdrukud võistkonnas. Ülejäänud poisid, Andrew, Thomas, Tim , Henry ja Bruce olid juba harjunud sellega, et tüdrukud said võistkonda, kuigi esialgu olid kolm viimast selle vastu. ,,Läks!" karjus Andrew, kes viskas klommi tõrjujate poole, kes pidid seda omavahel edasi lööma. Pomma viskas ta ajajatele ning need lõid selle omakorda Henryle, kes oli Vaht.
Nii mööduski katse; kõik harjutasid visalt omavahel.


Õhtusöögiks oli saal mingil moel kaunistatud ebatavaliselt. Dumbledore seisis saali ees ning tema näol oli rõõmus naeratus, kui ta nägi õpilaste imestunud ilmeid . ,,Õhtust," lausus Dumbledore ning kogu saal jäi korraga vait. ,, te kindlasti imestate , et milleks need kaunistused.." lausus ta viies pilgu üle saali. ,,Uus aasta, 1950 on täis , mis tähendab, et pool sajandit om möödas!" viis ta pilgu Slytherinlaste laua poole, kust kostus vaikset sosinat, kuid Dumbledore ei teinud sellest enam eriti välja, vaid jätkas:,,Seoses sellega, otsustasin kutsuda meie kooli külalised! Drumstangi poisid " lausus ta ning uks läks lahti. Punakates koolivormides noormehed sammusid sirgete selgadega Suurde Saali, nende ees oli karmi välimusega mees, kes kõndis tähtsa inimese viisil.Kui Dumbledore tervitas Drumstangi direktorit;nagu välja tuli hüüdis Dumbledore üle kajava saali:,, ja Beauxbottoni tüdrukud!" ning Suurde Saali sisenesid hooldatud välimustega tüdrukud, kes kõik kandsid helesiniseid kleite ning mütsikesi, mis olid viltu peas. Sarlin vaatas tüdrukuid, kes kõndisid temast mööda ja pööritas iiveldust tundes silmi. ,,Ilueedid!" kritiseeris tüdruk neid mõtetes. ,,Ja nüüd, kuis nad on meie aukülalised, kohtleme neid nagu kombeks on!" lausus Dumbledore , viies eelkõige pilgu Slytherini lauas Sarlinile, kes oli alati kõige esimene, kes kritiseeris võõraid või uusi. ,,Nüüd siis, head isu!" lisas ta veel ja astus professorite laua taha.




,,Kui tore!" kriistas Sarlin solvunult ja vihaselt, kes oli puhketuppa läinud ja oma uut tunniplaani vaadanud. ,,Nõiajoogid -Gryffindorlastega; Ennustamine; Gryffindorlastega; Nõiasõnad - Gryffindorlastega ... " luges ta Susannale, Johannale ja Juliele tunniplaani ette. ,,Ja homme on veel lendluudpalli võistlus ka! Imehea!" pomises Sarlin, kes viskas pärgamendi hooletult kotti ja võttis tugitoolil istet, vaadates põlastavalt tühja punkti enda ees. ,,Ja veel võtavad meie tundidest osa Drumstangi ja Beauxi õpilased..." pomises ta vaikselt. ,,Rahu, Sarlin.." sosistas Susan, kes oli Sarinile klaasi vett pakkunud. Sarlin võttis selle vastu kuid ei joonud sealt ühtegi tilka. ,,Me teame, kuidas sa vihkad neid, aga see tunniplaan vahetati külaliste pärast ära..." üritasid kaksikud rahustada Sarlini, kes õhku ahmis . ,,Jahh, nohh.. Okei.." pomises Sarlin lõpuks vaikselt ning väljus puhketoast.


Sarlin istus vaikselt pimedas koridoris akna laual ning vaatas mõtlikult välja. Tuul sasis tema musti juukseid ning silmad olid kinni. Vägagi kergel oleks saanud tüdrukut alla lükata, kuid siiski hoidis ta vasaku käega kivipostist kinni ning hingas sügavalt sisse. Vahepeal kõndisid temast mööda "külalised", nagu Sarlin neid nimetama oli hakanud ning vahepeal rääkisid mõned Sarliniga, kui tahtsid mõnda täpsemat juhist teada. Mingisugusel imekombel oli ta isegi nõus neid aitama, kuid ainult seletas kuhu minna tuleb.
,,Sina jälle üksi!" turtsatas tuttav hääl Sarlini seljataga. Sarlin pööras pilgu üle õla ja tundis ära ei kellegi muu, kui Andrewi, kes teda muigega vaatas. ,,Ja sina jahid väikesi lapsi ning sattusid mulle peale?" turtsatas Sarlin jäiselt. Andrew oli sellise löögiga juba harjunud ning toetus ühe küljega vastu kivist seina ning pani käed taskusse ja vaatas paremat kulmu kergitades Sarlini. ,,Tundub nii.." vastas ta kõigest ja viis samuti pilgu välja. Lund tuiskas,niiet peaaegu midagi polnud näha ... ,,Ja sa saadad mu puhketuppa?" arvas Sarlin, ikka veel pilku eemale keeramata. ,,Mõtlesin esialgu... Aga arvan, et sul oleks vist üksinda parem.." kehitas Andrew õlgu. ,,Kus nüüd pani tarka.." pomises Sarlin vaevukuuldavalt. Tegelikult ta polnud aru saanud, kuidas sai Andrew koolivanemaks,mitte tema?Loomulikult täitis noormees hästi oma kohuseid, kuid siiski arvas Sarlin, et tema oleks neid paremini täitnud. ,,Mida?" küsis Andrew kulmi kortsutades. ,,Ahh, ei midagi.." lausus tüdruk eemalolevalt.

Mõnusalt pikad osad. Jätka kindlasti. :D

kohe ikka päris kindlasti jätka
mulle meldib :D

Mõnus pikk.

Kui Andrew lahkus, ohkas Sarlin kergendunult ja solvunult enese peale. Ta poleks tohtinud koolivanema peale nii vihane olla.. Eriti ilma põjuseta, mis teda veelgi rohkem häiris. Neidis upitas end maha ja jalutas mööda naervatest Drumstanglastest ning nendega rääkivatest Beauxbattoni tüdrukutest, kes viisid küll korraks pilgu Sarlinile, kuid siis pöörasid oma tähelepanu poistele.
,,Vabandust!" kostis tüdruku seljataga kellegi hääl ja Sarlin pööras ringi.
,,Noo?" küsis ta vaikselt ja silmitses noormeest, kes kandis punakat rüüd. ,,Drumstangist," sai tüdruk kohe aru ning vaatas poisi punakaid juukseid ja säravaid rohelisi silmi. ,,Kas sa ei tea kus asub õpetajate tuba?" küsis noormees ning sirutas seejärel kiirelt käe ka välja :,,Jeremy Spall," surus ta tüdruku kätt, kui ka tema oli käe välja sirutanud. Sunnitult naeratades, ohkas Sarlin: ,,Tean ..."
,,Saaksid sa mind sinna juhatada?" küsis Jeremy, hääles lootusrikas noot. ,,Nad on AUKÜLALISED! Kohtle neid nagu igat tavalist sõpra!" tuletas ta omale meelde ning noogutas hoides hinge kinni. ,,Tänan.." naeratas Jeremy ning astus Sarlini kõrvale. Tüdruk hoidus silmi pööritamast ning astus edasi.

Tee peal sai juttu aetud Jeremyga, kes oli leidnud õpetajate toa ning tänas jälle Sarlini. Viimane kergitas ainult kulmi ning noogutas vaikselt ja pööras noormehele selja ja jalutas omas suunas - Slytherini puhketuppa. ,,Miks mul on selline tunne, nagu oli Gregoriga olles?Oo eii!" taipas ta viimasel hetkel oma olukorda ja vaatas tagasi ning nägi, kuidas Jeremy rääkis professor Snapega millegist, kes vaikselt noogutas ja kutsus ta õpetajate tuppa edasi. ,,Pagan!" pomises ta vaikselt ja astus edasi.

,,Oi! Preili Wound, kas saaksite eraldada mulle natuke oma ajast?" küsis Dumbledore kui Sarlin oli talle vastu koridoris tulnud. Seitsmendik noogutas vaikselt. ,,Mis veel võib juhtuda?!" mõtles ta ning järgnes vaikides professorile, kes oli suuna võtnud oma kabineti poole.
,,Sidrunikomm," oli Dumbledore parooli nimetanud ning oma kabinetti sisenenud. Sama tegi ka Sarlin, ainult ta ei öelnud parooli.
,,Istu, Sarlin," palus Dumbledore ning võttis ka enda toolil istet. Sarlin tegi nagu kästud ja jäi ootavalt Dumbledorele otsa vaatama. Vähemalt oli ta kindel, et professor teda niisama kohale ei kutsuks. ,,Härra Destiby oli öelnud, et teil on mingi mure ... On see kodutöödest?" küsis Dumbledore silmitsedes Sarlini läbitungivalt. Enamasti ootas ta tüdruku reaktsiooni. ,,MIDA?!" kujutas ta end püsti kargamas, kuid säilitas rahulolu ning raputas eitavalt pead. ,,Miks ta seda mõtleb?" küsis Sarlin teeseldes uudishimu. ,,Tema sõnul olete te kaldunud depressiooni .. Sügavasse depressiooni.." vastas professor ning asetas käed ristipidi lauale. ,,E-ei, mul pole mingisugust depressiooni ega midagi taolist... See võib tulla lihtsalt sellepärast, et ma näin paljudele endasse tõmbununa janii.." valetas tüdruk, kuigi teadis, et see on kasutu. Dumbledorele valetamist vihkas ta siiski, kuna see oli mees, keda ta siiski austas ning tunduvalt käitus Dumbledorega ka temaga hästi. ,,On äkki midagi, mida sa tahad mulle öelda?" küsis Dumbledore . Sarlin muutus näost valgeks ning raputas pead. ,,Kas ta teab mu sellest?!" küsis ta omalt mõtetes pidades samas silmas Mustade Jõudude raamatut mis oli tal mitu aastat kohvris kopitanud. ,,Ei.. Ei sir," kostis Sarlin.
,,Olgu peale... Võite minna .." ütles Dumbledore ning Sarlin tõusis püsti ja lahkus kabinetist. ,,Ma tapan Andrewi ära!" sisistas ta vihaselt ning lidus kiirelt puhketuppa.

Esimene tund oli nõiajoogid Gryffindorlastega. Sarlin sai Alexi nimelise poisiga koostööd teha ning mõlemad said Oivalise oma joogi eest. Samas vaimus järgnesid ka teised ülejäänud tunnid. Kooli õpilastel aga oli samal ajal kõigil närvilisus küljes ; eriti lendluudpalli võistkonna liikmetel.

,,Nii... Tänane mäng sõltub meie tahtest! See on veerandi üks suurim mäng ja ma tahan näha seda karikat meie puhketuba kaunistamas ja Snape oleks ka selle üle õnnelik! Teeme need DORKLASED maatasa!" toetas enne võistlust Andrew liikmeid. Kõik ootasid närviliselt mängu.
,,Siit tulevad Gryffindorlased!" oli kuulda häält kostmas üle väljaku . Rahvas hõiskas ning punase-kuldse kirjud mängijad ilmusid väljakule ning lendasid paar tiiru ja maandusid. ,,Ja Slytherinlased!" hõiskas kommentaator jälle ning Slytherinlaste rohelised ja hõbedad kogud lendasid väljakule. Nagu Gryffindorlasedki , tegid Slytherinlased tiire ja maandusid. ,,Kaptenid , suruge omavahel käsi!" ütles kommenteerija taas. Andrew surus siniste juustega tüdruku käsi, kes tundus olevat metaformaag.Sarlin märkas, et tüdruk otsis pingsalt silmsidet noormehega, kuid viimane ei teinud sellest välja ja viis pilgu kohtunikule, kes oli käe tõstnud. Kui käsi alla lasti oli mäng alanud. Kitu lasti lahti ning Slytherinlased ja Gryffindorlased tõusid lendu. Püüdjad otsisid pilkudega kitut ning ülejäänud mängijad lendasid omavahel võidu ja üritasid end luudadelt maha lükata. Vähemalt Slytherinlased tegid seda Gryffindorlastega.

,,Sarlin! Pea alla!" karjus Andew. Sarlin pööras pea kapteni poole. ,,Ahh?!" küsis ta ning järgmisel hetkel tundis ta kuklas tugevat lööki . Klomm oli tüdrukut pähe tabanud ning neiu lasi luuast lahti, suutmata enam sellest kinni hoida. Paljud Slytherini tüdrukud kiljusid, kuid Sarlin oli juba kukkudes teadvuse kaotanud. Enam ei mäletanud ta midagi, ainult mõningaid hõiskeid,mis peagi vaibusid ja tugevaid käsi mis teda kinni püüdsid.

,,Oled sa elus?" küsisid Julie ja Johanna koos. Sarlin tegi silmad lahti ning sulges nad kiirelt, kuna valgus pani silmad kipitama. ,,Elus!" ohkas kumbki kaksikutest kergendunult . ,,Mis juhtus üldse?" küsis Sarlin ja kortsutas kulmi kui silmad avas. Valgusega ta nii kiirelt ei harjunud, kuid vaatas enda ümber seisvaid Slytherinlasi, kes kõik teda murelikult vaatasid. ,,Sa kukkusid.. Üks loll dorklane virutas sulle klommiga vastu pead.." sisistas Susan vihaselt. ,,Kes?" küsis Sarlin end istuma sättides. Kuklas olev valu oli kadunud ning nüüd tundis ta end paremini kui välja arvata see iivelduse tunne ning tugev klomp kurgus mis segas ühtlasi ka hingamist, kuid ei teinud sellest eriti välja. ,,Sloan," vastas Andew, kes oli samuti Sarlini juures ning vaatas teda pingsalt. Tüdruku silmad läksid pärani.,,Sloan?" kordas ta imestunult. ,,Gregor?" mõtles ta tundes, kuidas pisarad tahtsid silmisse tungida.
Andrew hakkas just midagi ütlema kui haiglaõde tuli. ,,Vabandust lapsed, aga preili Woundil on vaja nüüd puhata... Tulge hommikul tagasi," lausus halli peaga naine. Kostus ohkeid ning Slytherinlased jätsid Sarliniga hüvasti . Sarlin pööras pea Gregori poole, kes lamas liikumatult voodis. ,,Ta jääb ikka elama?" küsis ta haiglaõde vaadates. ,,Jääb, aga te mõlemad kukkusite ja ta kaotas teadvuse. Sina murdsid randmeluu mille ma ära ravisin..Sul on vist kõht tühi?" küsis naine hoolitsevalt. Sarlin raputas pead. Naine.Nähes Sarlini pilku, ohkas ta ja liikus oma kabineti suunas tagasi. ,,Oeh..Gregor?" mõtles ta vaikselt.
,,Miks just tema? Kui ma hakkasin teda vihkama siis tuleb tema ja päästab ära! Miks?Ma oleksin parem mitle luumurruga kui temaga kõrval!" end kergelt kõrgemale upitades, võttis ta öökapi pealt võlukepi ja vaatas seda.
,,Gregor ... Oled sa ärkvel?"
kostus vaikselt mõminat vastuseks, mis tähendas, et poiss magab kõigest. Ohates kergelt, libistas ka Sarlin end pikali ja jäi peagi magama.

Oh isver, kuidas ma uut osa ootasin. :D

Sellest saaksju raamatu kokku panna kui sa samas vaimus jätkad. Muidu lahe.

To Kidaia : raamatu kokku panna ? Ma pole nii hea kirjanik, mõni fikk võib lihtsalt välja tulla :D aga teatan kui raamatut tegema hakkan, võtan su tegelase nime ka sisse

Sarlin ärkas haiglatiivas vaikse vestluse peale . Silmad avanud, kissitas ta neid koheselt, kuna ere päike toimis kipitavalt unistele silmadele. Mõne aja pärast harjus ta sellega ära ja keeras pea kõnetajate poole. Gregor lamas voodis ja kuulas kuidas üks blondi peaga poiss kes oli tama poole seljaga, rääkis midagi. Korraks välgatas Gregori näole uskumatu ilme ning siis muutus ta nägu samasuguseks nagu enne oli olnud.
Vaikuse katkestas kui üks õlgadeni ulatuvate pruunide kiharatega tüdruk haiglatiiba tormas. Sarlinist välja tegemata jooksis ta Gregori voodi juurde ja kummardus tema kohale. ,,On sinuga kõik korras?" küsis ta noormehe käest kinni võttes ja naeratas. Gregor vastas samaga ning viis vabandava pilgu teisele poisile kes ainult noogutas ja lahkus haiglatiivast. ,,Ma nägin kuidas sa selle Slytherinlase kinni püüdsid! See oli sinust nii vapper!" suudles tüdruk Gregorit põsele ning Sarlin pööras pilgu ukse poole, üritades nüüd enda mõtteid korrastada, kuid teda häiris see, kuidas dorklane kõrval edvistab. ,,Lobapidamatus!" mõtles Sarlin ning pööritas silmi.

Oli möödunud viisteist minutit, kui Sarlin istuli tõusis ja tegi võimalikult unise näo ette. ,,Jää vait, sopavereline!" sisistas Sarlin, olles tänulik, et tema seisu kohta ei teadnud keegi midagi. Tüdruk tõstis pilgu ja vaatas Sarlini , üritades teha kõige jäisema pilgu. Sarlini nägu venis aga muigele :,,Kao minema siit! Sa häirid mind ja ma võin Promfeyle öelda, et Gregori külaline segab mind," sisistas tüdruk jäiselt. Gryffindori tüdruku alahuul vabises vaikselt ning ta viis pilgu Gregorile. ,,Ma pärast tulen jälle," naeratas ta noormehele leebelt. Kui ta lahkuma hakkas, vaatas ta põlastavalt veel Sarlini poole, kes õelalt muigas ning heitis rahulikult pikali.
,,Ja miks sa ta minema ajasid?" küsis Gregor kõrgilt. ,,Tal on lobapidamatus mis mind häiris.." vastas slytherinlane kergelt pead vangutades. ,,Sul polnud õigust seda teha!" sisistas Gregor kulmi kortsutades. ,,Ja sina tuled mulle ütlema mis õigused mul on ja mis mitte?" küsis Sarlin viies külma pilgu Gregorile, mis sundis ta vaikima jääma.
Slytherinlane vinnas end jalule . Paljajalu oli külm sellel kivipõrandal kõndida, kuid tüdrukut see ei häirinud. Ta võttis öökapilt oma riided ning jooksis .. või õigemini lonkas kardinate taha, kus ta kiirelt haiglariided koolivormi vastu vahetas ning pani pidžaama voodile. ,,Kuhu sa lähed?Sa ei tohi siit ära minna!" küsis Gregor, kes oli kõike pealt vaadanud. ,,Sa oled kitsi.." pomises Sarlin ning lahkus kiirelt haiglatiivast.





Söögisaali jõudes tundis Sarlin iiveldust . See tulenes vist löögist, mille ta oli saanud. ,,Oleks vist pidanud haiglatiiba jääma.." mõtles ta lõbusalt ja võttis Slytherini laua taga istet.Sarlin võttis ühe röstsaia ning määris sellele pisut võid peale ja kallas peekrisse kakaod ning asus vaikselt sööma. Söögisaali olid kogunenud alles mõned üksikud õpilased ja õpetajad, kes omavahel juttu ajasid. Tema tähelepanu sai professor Snape, kes ainult noogutas vahetevahel kuid ei kõnetanud peaaegu kunagi kedagi, ilma tungiva põhjuseta. Professor Snape oli alles hiljuti siia kooli tulnud ning ta pidi andma Sarlini kuuldavuse järgi Nõiajookide tunde ning oli ka seda kuulnud, et ta soosib Slytherinlasi. ,,Eks vaatab seda.." mõtles ta ja vaatas mõndade Ravenclawlaste selgu, mis tema vastas olid.
,,Ma ei arvanudki, et sind nii vara minema lastakse.." lausus Andrew kui oli söögilauda ilmunud. Sarlin noogutas ning naeratas siis lõpuks. ,,Mind ei lastudki .. Ma läksin ise minema.." vastas ta silmi vaikselt pööritades ja tegi omale veel ühe võileiva. ,,Räägi mulle nüüd lendluudpalli võistlustest.. Kes võitis?" küsis ta varudes kannatust.
,,Meie võitsime.. Slytherini varumängija tuli mängu ja üks Gryffindori oma ka... Püüdja oli nii erutatud, et ei näinud kuidas kitu ta nina alt mööda lendas ja ma püüdsin selle kiirelt kinni.." vastas Andrew uhkelt. Sarlin naeratas taaskord : ,,Seegi tore, et dorklased ei saanud karika.." vastas ta lüües hambad kuldsesse röstsaia ning jõi jälle oma kakaod peale.
,,Kusjuures..Meil on uus majapea.." lausus Andrew uut jututeemat ülesse võttes. ,,Kes?" küsis Sarlin pisut imestunult. ,,Poleks seda elusees oodanud!" mõtles ta . ,,Professor Churmber oli ju piisavalt hea tervise juures, et Slytherinlaste majavanem olla.. Või nohh .. vist oli.." ,,Kes uus professor on?" küsis tüdruk ootavalt professorite laua poole vaadates. Professoreid olid juurde tekkinud ning need kes tulid juurde tervitasid lauas istujaid viisakalt. ,,Professor Snape." oli Andrew napisõnaline.





Professor Snape sisenes Nõiajookide klassi . Sarlin jälgis teda ning tundus nagu mees jookseks, kuna samm oli üldiselt väga kiire. ,,Arvatavasti olete te kõik läbi õppinud põhilised joogid nende seitsme aasta jooksul," alustas professor ja viis pilgu üle klassi, eelkõige peatumas Sarlinil. Viimane oli sellega juba harjunud... Ta tuletas paljude arust liigagi palju meelde Tom Marvolo Riddlet, kes oli juba tõusnud ning tuntud kui Lord Voldemort. ,,Alustuseks tahaksin ma, et te kirjutaksite mulle pärgamendi pikkuse esse mida te teate nõiajookidest ja tooge see tunni lõpus minu lauale.. Tunni lõpus.." teda vaigistas see, et keegi tormas klassi sisse ning kõik pöördusid sisse. ,,Aa.. härra Sloan... " venitas Snape ja vaatas hingeldavat noormeest. ,,Poleks arvanud, et seitme aasta jooksul tekib veel hilinemisi.." rääkis Snape jäiselt ning Gregor läks näost punaseks. ,,Istu kohale! Olgu see viimane kord millal sa mu tundi hilined!" sisistas professor ning jalutas oma laua taha, et jätkata. ,,Tunni lõpus ma hindan teie töid ja tehke kindlaks, et te ei unustaks mitte raasugi oma teadmistest!" lõpetas ta oma poolikuks jäänud lause. Sarlin muigas vaikselt ning võttis sule kätte ja asus vaikselt kirjutama.






,,Ta on masenduslik!"
,,Ma olen kuulnud, et ta on tead-küll-kelle pooldaja.." sarnased laused kostusid õpilaste suust sosinal, kui professor Snape oli andnud neile nõiajookide tunni.Slytherinlased aga vaikisid.. Nende jaoks tundus professor vägagi hea ja tõepoolest - ta pooldas Slytherinlasi!
Sarlin jalutas rääkivatest Beauxbottoni tüdrukutest mööda, kui kuulis kedagi lausumas : ,,Ma olen kindel, et ta on järeltulija! Mu isa käis Sigatüükas ja rääkis milline Must Isand oli ! See Slytherini majast plika on täpselt samasugune! Tal on needsamad mustad silmad ja mustad juuksed.. Ema rääkis, et ta oli siiski hästi hoolitsetud ja paljud tüdrukud tahtsid temaga olla..." ning siis jäi tüdruk vait. Neiu juuksed olid punupatsidesse sätitud ja need olid hõbeblondi värvi.. Just nagu Malfoyl ,kes lõpetas üleelmisel aastal Sigatüüka kooli. Tüdruk viis oma suurte hallide silmade pilgu Sarlinile ja jäi teda silmitsema kuni lõpuks näost punaseks pahvatas. Sarlin ohkas ainult ning jalutas silmi pööritades edasi. ,,On see silmavärv, juustevärv ja see, et Slytherinlased mind pooldavad siis märk, et ma olen Voldemorti järeltulija?" mõtles ta, tundes kuidas külmavärinad üle selja jooksevad. ,,Nad lihtsalt võtavad kuulujutte liiga palju arvesse! Ma pole mitte kellegi järeltulija! Ma ei saa lihtsalt olla!
Esiteks, ma olen Sakslane ja teiseks tüdruk.. " otsis ta omale mõtetes põhjuseid.

,,Hey, Sarlin! Miks nii mõttesse vajunud?" küsisid kaksiksikud, kes olid imekombel tema juurde ilmunud.. Või äkki polnud ta märganud nende tulekut kuna oli omas elemendis ? ,,Professor Snape ja Dumbledore tahad sind näha.." ütlesid tüdrukud ühest suust. Sarlin ohkas kuuldu peale. ,,Kui tore..." mõtles ta ja noogutas tüdrukutele . Viibanud veel "hüvastijätuks" ,liikus Sarlin direktori kabineti poole.




,,Tervist miss Wound.." tervitas Dumbledore tüdrukut, kes just kabinetti sisenes ja vaatas ootavalt mõlemale mehele otsa. Snape seisis Dumbledore kõrval ning direktor osutas käega toolile, et Sarlin istet võttis. Kui tüdruk tegi nagu kästud. ,,Miss Wound, meile tuli teade teie tädi kohta.." alustas Dumbledore ning Sarlin kortsutas vaikselt kulmi, otsustades jääda ootavalt istuma.

Pähh, jätsid kõige põnevama koha pealt pooleli...

Nõus... Ootan juba järgmist. :lol:

OT: , kindlasti :D mul oli pikka aega mõtlemist, et mida ma kirjutan sinna siis. x)x)

,,Miss Wound.. teie tädi hukkus Musta Isanda käe läbi!" teatas Dumbledore. Sarlini süda jättis 10 takti vahele. ,,Hukkus?" kordas ta ühte sõna, mis oli ta teadvusesse sööbinud otsekoheselt kui ta teadet kuulnud oli. ,,Ära näita oma nõrkust välja!" tuletas ta omale meelde . Slytherinlane vaatas silmad pärani direktorit, kes vaatas talle kaastundliku pilguga otsa. ,,Aga mida Snape siin teeb?" mõtles ta, olles kindel, et Dumbledorel on midagi veel öelda. ,,Matused toimuvad mugude viisil, kuna teie tädi veetis mugude juures enamuse ajast .." rääkis Dumbledore. ,,Ja nagu ta oli siin koolis paljudele rääkinud, et kui ta sureb, siis ta tahab, et ta põletatakse tuhaks... Mitmed võlurid ja haldjad olid nõus sellega tegelema... Matused toimuvad järgmisel nädalal.." lõpetas ta. Sarlin oleks tahtnud sealsamas, direktori kabinetis minestada. Tema ainuke tädi, kes hoolitses tema eest ja oli talle justkui ema oli nüüd tapetud?! Kuigi tüdruku külm ilme püsis ees, sai Dumbledore arvatavasti aru, et Sarlin on meeleheitel ning seda ta ka oli. Tüdruk oleks tahtnud endast välja minna, karjuda kõigi peale ja isegi tappa oma vihast ja masendusest keegi. Kuid tema profiil ei luba seda. ,,Sa pead püsima sellisena nagu sa oled!" tuletas ta omale meelde ning hingas siis sügavalt sisse. Taibates nüüd, et Snape oli hoopiski teisel põhjusel seal, tõusis tüdruk vaikselt püsti. ,,Ma pakun, et nüüd ma võin lahkuda?" küsis ta , tundes tugevat klompi kurgus. Dumbledore noogutas süngelt ja saatis Sarlini pilguga kui too oli kabinetist lahkunud.

,,See ongi siis see tüdruk?" küsis Snape Dumbledore poole tagasi pöördudes. Nüüd oli tal aimu , miks paljud nimetasid teda kivist südamega tüdrukuks. ,,Just tema.." vastas Dumbledore Snapele otsa vaadates. ,,See on isegi vaimustav! Ta kaotas oma kõik lähedased sugulased, teadmata kuhu ta nüüd peab minema, kuid siiski, ta ei nutnud! " oli Dumbledore pisut imestunud.
,,Nüüd siis asja juurde tagasi, Dumbledore. Mida sa tahtsid , et ma teeksin?" küsis Snape asja juurde tagasi pöördudes tahtes teada põhjust, miks Dumbledore ta oma juurde kutsus.
,,Ma tahan , et sa hoiaksid tal silma peal.. Ma seletasin sulle juba eile ära, millega ta sarnaneb Musta Isandaga !"





Sarlin jõudis nurga taha, kus ta sügavalt sisse hingas ja vastu seina toetas. ,,Väga võimas üllatus! Eino, väga tore!" mõtles ta tundes südant rebestavat valu . ,,Miks pidi minu tädi surema selle idioodi pärast?!" raputas ta pead. Kedagi koridorides polnud kuna tunnid olid alanud ja tema oli nüüd see, kes hilines! ,,Rahu, Sarlin! Rahu! Küll kõik korda saab! " julgustas ta end ning hingas sügavalt sisse ja liikus Muundamise klassi poole.





McGonagall oli juba seletamise lõpetanud, kui Sarlin klassi ukse hoogsalt lahti tegi. ,,Palun vabandust, et ma tundi hilinesin! Mul oli asja Dumbledore kabinetti!" kuulutas ta oma tähtsal ja jäisel toonil üle klassi. McGonagall vaatas teda hetke puurivalt ning siis noogutas. Ta ei hakanud punkte mahagi võtma, kuna tunduvalt ta teadis põhjust , miks oli Sarlin minuteid tunnist puudunud.
,,Noh? Mis ta rääkis?" küsis Susan, kui Sarlin oli end ta kõrvale istuma sättinud. ,,Ei midagi tähtsat... " valetas Sarlin ja avas õpiku ja luges kiirelt läbi ühe lehekülje ning kuulas teise kõrvaga McGonagalli seletust. Osutus, et varsti toimuvad eksamid ning tüdruk ohkas vaikselt. Topelt õppimine oli tore veel leina kõrvale!





Sarlin astus vaikselt puhketuppa. Kedagi seal polnud ning tüdruk libistas end istuma, pannes pea süngelt käte vahele. Tädi keerles ikka veel tal mõtetes ... ,,Äkki Voldemort tappis ta meelega ära? Või äkki oli tädil midagi mida Voldemort vajas, kuid ta ei teadnud kus see on ja tädi ei avaldanud midagi.. Või ehk midagi kolmandat? Oli asi selles, et tädi oli haldjas ja suutis teha mõningaid asju mida surmasööjad ei suutnud ja Voldemort tappis ta ära selle pärast, et ta ei nõustunud teda kummarduma ? Või äkki hakkas tädi mugude eest kaitseks?
Oh, miks pidi mu tädi surema? Miks pidi värdjast idioot ta mõrvama ? Mida ta talle siis nii väga teinud oli? Voldemort oli tapnud sadu inimesi ja nende hulka kuulusid ka paljud süütud mugud... Õeh, miks ma üldse mugude pärast muretsen?!
Voldemort ... tal pidi siis arvatavasti mingi kindel põhjus olema, et ta tappis mu tädi.. Mu tädi pole kunagi kuri olnud, ta aitas alati teisi, oli abivalmis ja truu ... Hmm ... kui ta elus oleks, siis mida ta praegu teeks? Räägiks oma tuttavatega või käiks oma haldja sõpradel külas?! Ma kahtlen ikkagi, et ta niisama tapeti ... " Sarlin ohkas. Selline mõtlemine pani tal pea pööritama. ,,Ma pole kunagi selliste asjade peale mõelnud," ohkas tüdruk ning viis pilgu ukse poole, kust sisenesid mõnes Slytherini õpilased. Nendest välja tegemata, süvenes Sarlin jälle oma mõttemaailma, hoidudes tädist mõtlemisest eemale.


,,Mida Dumbledore rääkis?" küsisid äkiliselt Sarlini ette ilmunud kaksikud, kes teda pisut ehmatasid. ,,Mitte midagi erilist.. " vastas tüdruk hooltetut tooni tehes. Kaksikud vist ei tabanud ta toonis kerget sarkasmi ning noogutasid vaikselt ja arusaadavalt. ,,Ma lähen praeguseks välja," õhkas tüdruk . Kaksikud vaatasid teda korraga ja noogutasid taaskord ning süvenesid jälle oma jutupuhangusse.





Sarlin ärkas üleni higisena öösel ülesse. Just siis kui ta silmad avas, meenus talle unenägu täpsemalt.
Ruum kus Sarlin viibis oma unenäos oli suur ja pime, kuid seal oli siiski kõike näha. Ruumis polnud ühtegi ust ning akent ega ühtegi eset, mis annaks valgust. Seega otsustas Sarlin, et valgustab omale teed võlukepiga. Pannes käe taskusse, avastas ta , et tal polegi võlukeppi ning upitas end kiirelt kiviselt põrandalt püsti ja vaatas ringi. Kõik oli vägagi vaikne ja tal polnud õrna aimugi, kus ta olla võiks! Järsku kostus vaikseid samme ning Sarlin pöördus hääle allika poole. Mitte kedagi mitte kusagil polnud näha, kuid peagi ilmus nähtavale tädi siluett, mis liikus koguaeg tüdrukule lähemale.
Kui tädi oli Sarlini vastas, naeratas naine oma õe tütrele ja võttis oma külmemate kätega Sarlini kätest kinni ja naeratas talle leebelt. ,,Ta teab, et sind peetakse tema sarnaseks.." lausus tädi vaikselt ja võttis kaelast ühe kaelakee. See oli hõbedane ning seal rippus must kristalli moodi kivi, mis oli ilusasti ära viilitud. ,,Hoia seda!" lausus ta kaelakeed tüdrukule kaelale riputades ja tõmbas järgmise kaelakee kaelast. ,,See on ajakeeraja..." tutvustas naine vidinat. See oli kuldne ning seal rippus midagi liivakella sarnast . ,,Sul läheb seda vaja, kuid mitte kohe," riputas naine kaelakee Sarlinile jälle kaela ning embas teda. Kui Sarlin tädi vastu emas, kadus naine musta suitsuna ning tüdrukul tundus, et ta jäi üksinda sinna, kuid peagi kostusid jällegi sammud, mis tundusid rohkem isegi kassisammud olevat.
Tema ette ilmus Voldemort, kes teda kõrgil ilmel vaatas. ,,Ma ei soovi järeltulijaid!" sisistas ta ning tõstis võlukepi ja suunas selle Sarlini poole. ,,Avada Kedavra!" sisistas Voldemort. Sarlin kartis juba, et lõpp on käes, kuid mingil kombel ilmus tema tädi tema ette ning sai ise loitsuga pihta ja langes elutult maha ...
,,See on lihtsalt unenägu!" mõtles ta veenvalt ning hingas viimaseid kordi sügavalt sisse ning sulges taas silmad, vajudes taas unemaailma.

M6nus jutt, p6nev ja huvitav.

See on huvitav asjade käik, tahaks teada mis sellest lõpuks saab.

Hmm ,lõppu ei tea tegelt minagi, ent see pööre mille tegin, pani küll kiirelt mõtted käima ja arvatavasti hakkan sagedamini kirjutama seda järjekat ... iga päev uus osa vn.


Noormees pöördus ümber ja silmitses endast pisut väiksemat kasvu tüdrukut, kelle õlgadeni ulatuvad mustad juuksed ja sama süsimustad silmad ilmselt kohutasid teda, kuid Sarlin ei mõistnud miks?
,,Täpselt sama nagu oli ka Tom Marvolo Riddle," käis mõte Harry peas läbi ning vahtis tüdrukut uurivalt. ,,Khm ... Ma vist unustasin end tutvustada... Susan Aiedail," tutvustas ta end võttes oma parima sõbranna nime. ,,Harry Potter," tutvustas Harry ka end .Sarlini südames käis valus nõks läbi. ,,Seesama Harry Potter kes tädi päevikus oli?" oli ta imestunud. Noorte vahel tekkis pingeline silmside ning häiriv vaikus mis nokitses tunduvalt mõlema õpilase teadvust.
,,Ah Potter," kostus nende seljataga Sarlinile tuttav hääl ning ta keeras ringi. Vastu vaatas talle tunduvalt vanem Albus Dumbledore. Mehe habe oli hõbe ning pikk ja poolkuu kujuga prillid olid Albusel siiamaani ees nagu aastal 1950 . Harry keeras samuti ringi ja noogutas professorile. ,,Ja kes on meie uustulnuk? Olen kindel, et pole teid varem kohanud, preili ...?"
,,Aiedail,"
,,Preili Aiedail," täiendas Dumbledore enda poolikuks jäänud lauset. ,,Ma tulin end siia kooli kirja panema, professor... Kui see võimalik on!" lausus Susaniks end nimetanu. Dumbledore vaatas tüdrukut hästi hoolikalt ja noogutas. ,,Tavaliselt keset semestrit me ei võta uusi õpilasi, ent seekord teeme teile erandi ... " vastas Dumbledore ja astus vestibüüli poole.
,,Marsi šokolaad," sõnas mees vaevukuuldavalt ning uks avanes ja kõik kolm sisenesid kabinetti. ,,Harry, ma tegelen esialgu tüdrukuga ... Saaksid sa pärast tagasi tulla?" küsis Dumbledore ringi keerates ja roheliste silmadega noormeest vaadates. Noormehe ilmes peegeldus pettumus, ent ta ei vaielnud vastu vaid noogutas ja lahkus.
,,Ja kus te enne õppisite, preili Aiedail?" küsis Dumbledore kiirelt meenutades tüdruku perekonnanime. ,,Ma õppisin varem Beauxbottonis," valetas Sarlin kiirelt. ,,Ahsoo ... Ma pakun, et nüüd peaksime me teid ära sõõlama.." vastas mees ning tõstis kapilt Sarlinile vana tuttava kübara ning vaatas seda hoolikalt. Kübas magas ega liigutanud eriti. ,,Võtke istet palun," lausus Dumbledore. Sarlin tegi mis kästud ja istus ;üritades säilitada rahulikust. Kübar asetati talle pähe.
Möödus sekund;teine ja kolmaski..
,,Sul on hästi palju julgust..." lausus kübar nelja minuti pärast. ,,Gryffindor!" kuulutas ta üle kabineti ning Dumbledore võttis tüdrukult kübara peast. Sarlini jaoks oli see pettumus, ent ta pidi end vaos hoidma. ,,Ära unusta! Sa tulid Beauxbottonist! Oled hästi kasvatatud ning sul on peened kombed! Säilita rahu ning käitu nii nagu peaks Gryffindorlane käituma!" Sarlin teadis, et nüüd peab ta olema justkui mingi uus tegelane, kes alustab uut elu ja see on raske - väga raske! ,,Ma juhatan su Gryffindori puhketuppa, hommseks saad sa tunniplaani ja koolivormi," ütles Dumbledore. Sarlin ehk Susan noogutas ja lahkus peale professorit kabinetist ning liikus esimest korda elus Gryffindori puhketuppa.



***



,,Mis su nimi on ja kust sa pärit oled?" olid küsimused mis voogasid ühe punapäise tüdruku suust kellel olid ka tedretähnid nagu sellel poisil keda oli Sarlin järve ääres näinud. ,,Susan Aiedail ja olen pärit Prantsusmaalt," valetas Sarlin vaadates tüdruku säravatesse silmadesse. ,,Ma olen Ginny Weasley muideks.." tutvustas tüdruk lõpuks end ja võttis siis Sarlini vastas istet. ,,Sul küll pole prantsuse aktsenti!" ütles Ginny asjatundlikult. ,,Mu vanemal vennal on pruut kes käib Beauxbottonis .. Ta on täielik eputrilla," manitses Ginny ning Sarlin pidi muigama. Lõpuks viis ta esimest korda pilgu üle puhketoa. Punane ja kuldne värv sulas ilusasti ühte ning kivist seinad sobisid korralikult selle vapiga mis rippus seinal. Erinevalt Slytherini puhketoast, oli Gryffindori puhketuba 8. korrusel ja siin oli soojem. ,,Ma käisin Beauxbottonis aga elasin Londonis kuni mu tädi suri siis otsustasin siia tulla.. Mul on kergem nii koolis käia.."
,,Kuidas see juhtus?" küsis Ginny kohe.
,,Voldemort tappis ta," ütles Sarlin , nähes kohe kuidas tüdruk võõpatas ja vahtis puhketoas kiirelt ringi. ,,Ära maini seda nime!" sosistas ta vaikselt ettepoole kummardudes. Sarlin kergitas kulmu ja noogutas seejärel . ,,Ma ei saa endaga midagi parata lihtsalt.. Harjumus kogu nimi välja öelda.." vastas tüdruk pead vangutades. ,,Muideks , Susan, mitmendas klassis sa oled?" küsis Ginny lõpuks teema vahetuseks. ,,Kuuendas.." ütles Sarlin .

,,Hey, Ginny!" kostis tüdrukute seljataga tunni aja pärast tervitus. Sarlinist ja Ginnyst said head sõbrad, kahju ainult, et neil aasta vahet oli. ,,Oleksin hea meelega tema klassiõde! Gryffindorlased polegi nii hullud ja mul tuleb Gryffindorlase olek ka väga hästi välja," mõistis Sarlin. Mõlemad tüdrukud keerasid ümber ja Sarlin tundis ära kõik pilgu pealt ära. Seesama Harry Potter, punaste juustega poiss ja teravapilguline tüdruk. ,,Oh , tutvustaksid ka meile äkki oma uut sõbrannat?" küsis punapäine poiss. ,,See on Susan Aiedail," vastas Ginny Sarlini eest. Viimasel jäi üle ainult naeratada ja noogutada. ,,Ron Weasly," tutvustas punapäine poiss end. ,,Õde ja vend?" küsis Sarlin kiirelt ja vaatas mõlemale otsa. Nood noogutasid. ,,Hermione Granger," tutvustas ka tüdruk end ning sirutas viisakalt käe. ,,Meeldiv," ütles ta ja surus vastuseks samuti kätt. ,,Harry Potter. Mind sa juba tead, me kohtusime direktori kabineti juures," ütles Harry. Sarlin noogutas vastuseks ning viis pilgu Ginnyle. ,,Ahjaa, ma pidin sulle Lunat tutvustama! Siis ma näitan sulle Suure Saali asukoha ette.. " ütles ta kiirelt. Susanit mängiv tüdruk noogutas ja astus Ginny järele, lehvitades hüvastijätuks kaugemale jäävale kolmikule.



***



,,See siin on Suur Saal," tutvustas Ginny Sarlinile kohta, kus ta oli käinud einestamas seitse aastat.. Kuigi ta oli valetanud end nooremaks,ei tähendanud see, et ta ei mäleta midagi. Naeratanud leebelt ,hakkas ta liikuma Slytherini laua poole, kui Ginny ta eemale tõmbas. ,,Susan!Mida sa teed? Me pole nende majast! Meie laud on seal!" osutas ta vastaslaua poole. ,,Oih!" ütles Sarlin teeseldud vabandusega ning astus siis Gryffindori laua poole. Viinud pilgu korraks Slytherini laua poole, kus ühe blondi poisi ümber naersid ülejäänud, ohkas ta vaikselt ja tõstis omale süüa.
,,Ahh , ära muretse! Sa harjud sellega ära," ütles Hermione, kes tema vastas istet võttis. ,,Kindlasti oli tema kõike seda näinud!" sai Sarlin aru ja noogutas. ,,Oh, Susan! Rahu! Sa pole lihtsalt sellega harjunud ... " lohutas teda Hermione . ,,Eks ma üritan harjuda!" kostis Sarlin sellepeale ning naeratas kergelt kuid jäi siiski mõttesse. ,,Kuidas sai Sõõlamiskübar mu esialgu Slytherini sõõlata ja siis Gryffindori ? Ehk olen ma muutunud? Ei tea kuidas? Ma olin alati selline Slytherinlik ja südametu inimene .. Aga äkki on tädi surm sellega seotud? Äkki ma leinasin nii sügavalt, et muutusingi? ... " ,,Susan! Miks nii nördinud?" küsis äkki Ginny, kes oli tähele pannud, et jutukas tüdruk oli vaikseks jäänud. ,,Ma ... ma lihtsalt .. mõtlesin.. Tädi surm janii," vastas tüdruk ja tõusis püsti. ,,Sa lubasid mulle tutvustada tüdrukut nimega Luna.." tuletas Sarlin meelde. Ginny naeratas ja tõusis samuti püsti ning mõlemad tüdrukud jalutasid Ravenclawi laua poole.


,,Ginny!" naeratas tuhmblondide kiharatega tüdruk. Tema hääl oli vaikne, ent väga unelev. ,,Luna! Saa tuttavaks, see on Susan Aiedail!" naeratas Ginny, tutvustades Sarlini . Luna naeratas laialt ja tõusis püsti. ,,Kas su perekonna nimel on tähendus ka?" küsis tüdruk kiirelt. Lovegood tähendas hästi armastama , seda Sarlin teadis ent oma perekonnanime kohta pole ta mõelnud. ,,Aiedail on iidses keeles koidutäht," tuletas ta meelde sõbranna perekonnanime tähendust. Luna naeratas taaskord ja jäi Ginnyga vestlema. Samal ajal jäi Sarlinil aega üle ning ta sai tuttavaks mõne Ravenclawi õpilasega. ,,Pea meeles! Sa oled uus inimene ja sa ei tohi poisse ära kasutada ,et nad teeksid su koduseid töid!" tuletas ta omale meelde.



***



,,Lendamine Slytherinlastega.." vastas Hermione Sarlini küsimusele. ,,Slytherinlaste nimi kõlas sul kuidagi jäiselt, miks?" ei saanud ta küsimata jätta. ,,Slytherinlased on üks tobe punt ja nad sõimavad koguaeg Gryffindorlasi! Arvavad , et nemad on kõige targemad ja paremad," vastas tüdruk silmi pööritades. ,,Lähme nüüd ruttu! Me võime hiljaks jääda!" kiirustas Granger ning Sarlin tormas talle kiirelt järele.

Väljakul ei oodanud teda enam seesama noor mees, kes õpetas Sarlini ajal lendamist, vaid ees seisis tal lühikeste juustega naine, kelle kollased öökullisilmad olid hirmuäratavad. ,,Sina oled siis see uus õpilane," alustas ta Sarliniga juttu. Tüdruk noogutas vaikselt, ent ärevalt. Ta hoidus sellest, et ei saaks vaadata professorile silma. ,,Hmm ... Olgu siis peale.. Beauxbottonis vist ei õpetata lendamist, on nii?" küsis naine ettepoole kummardudes ja tüdrukut tähelepanelikult vaadates. ,,Ee ... ei, aga mu tuttav õpetas mulle kuidas luuda käsitleda.." valetas tüdruk. ,,Beauxbottonis! Pähh! Seal ei õpetata peale peenutsemise mitte midagi!"
,,Olgu peale, tänase tunni jooksul saad näidata meile oma oskusi.." sõnas naine seepeale ning astus tagasi oma kohale.

Hermione rääkis parajasti Sarliniga kui blond poiss tuli nende juurde, endal õel muie näol. ,,Mis tahad siit, Malfoy?" küsis Hermione mürgiselt. ,,Suu kinni sopavereline!Ma tulin uut õpilast vaatama," nähvas Malfoyks nimetatud poiss ja vaatas Sarlini kes omakorda vaatas Hermionet, kes oli pisut kohkunud ja solvunud. ,,Tead mida? Sa veel teda Sopavereliseks nimetad murran ma su kaela kahekorra, hoolimata tagajärgedest mis tulevad! Pane oma suu kinni ja tee ruumi! Mul on muudki teha kui sind ignoreerida ja ma tahaksin juba lennata! " sisistas Sarlin vihaselt. Esimest korda rääkis ta nii Slytherinlasega; oma majast oleva õpilasega! Poisi näost peegeldus isegi imestus. ,,Vaata ette , või muidu ..."
,,Või mis muidu? Nimetad mind sopavereliseks?" irvitas Sarlin , jättes välja oma lubaduse Gryffindorlaslikult käituda. ,,Kas ma olingi siis selline? Selline ülbik?" mõistis tüdruk alles nüüd, milline ta tegelikult oli olnud. Rohkem poisist välja tegemata, võttis ta kooliluua ja istus selle peale ja tõukas end maast lahti. Slytherini poiss vahtis talle vihaselt järele ning Grangeri silmist peegeldus samas vapustus.
,,Mis tüdruk! Harry vaidleb loomulikult Malfoyle vastu, kuid tema?! Ma vist mõistan miks ta Beauxbottonist ära tuli! Ta ei sobinud nende hulka!" mõtiskles Hermione ning lendas samuti vaikselt õhku.



***


,,Hästi paned, Susan!" andis Ron Sarlinile kerge õlamatsu. ,,Me nägime kõike pealt ja kuulsime ka veel! Malfoy ei taha vist enam sinu lähedale tullagi! " vangutas ta pead. ,,Ja su lendamise oskused ka! Professoril vajus suu lahti! Sa oled Beauxbottonist , kuid lendad justkui mõni proff! Ma olen kindel, et sind valitakse ka lendluudpalli võistkonda!" lausus Ron ning viis pilgu Harryle, kes kulmi kergitas ja oma prille kergitas. ,,Malfoyle panid sa tõesti hästi ära, kuid ta kindlasti plaanib nüüd mingit kättemaksu!"

no tore et nii tihti tuleb see on ju hea.

,,Susan Aiedail.." manites professor Snape. Sarlin vaatas professorit, kes osutus praeguseks MJVK õpetajaks. ,,Seda ma küll ei oleks oodanud!" mõtles tüdruk kui Snape teda põhjalikult vaatas, justkui tuletaks ta midagi meelde. Siis aga võis ta ilmest lugeda imestust, kuid see kadus kohe. ,,Istu oma kohale," nähvas Snape. Sarlin kergitas kulmi. Snape küll nii temaga ei ole kunagi rääkinud. Hermionel oli õigus;Snape on Slytherinlaste pooldaja, kuid miks ta ei võtnud siis punkte maha ?
Tüdruk võttis Harry kõrval istet, kuna Ron istus Hermione kõrval. ,,Kaua ma ära olin?" küsis Sarlin Harrylt. ,,Kümme minutit.." vastas poiss sosinal. Snape seletas midagi ning Sarlin imestas kergelt, kuna seda mida Snape praegu seletas oli tal õpitud juba sügisel . Muianud korraks avas ta rahulikult oma õpiku ja lehitses seda. Samasugune nagu oli ka tema ajal, ainult pisut uuem. ,,Selle aasta lõpus tuleb töö .. Sa saad ikka kõik õpitud?" küsis Harry ettevaatlikult Sarlinilt. ,,Muidugi saan.." naerata tüdruk tõstes vaikselt pilgu ja uuris professorit.


Kui tund läbi sai, läks Sarlin ülejäänud Gryffindorlastega lendluudpalli väljakule. Slytherinlased ajasid omavahel juttu ja Sarlin vaatas korraks nende poole põlastavalt ja liikus Harry, Hermione ja Roniga Gryffindori pundi poole. ,,Hei , Susan!" kostis hüüe ühe tüdruku suust kelleks osutus Parvatil. Sarlin naeratas talle ja tervitas peanoogutusege. ,,Tead, me arutasime ühte asja ja tahame teada, et kas sa oleksid nõus kellegiga meist võidu lendama?" küsis tüdruk ja vaatas ühe pruunide juustega poisi poole, kes näis midagi ootavat. Sarlin viis pilgu poisile ja kehitas õlgu: ,,Kellega nimelt?" küsis Sarlin korraks viies pilgu Slytherini kamba poole. ,,Joseph tahab sinuga võidu lennata...ta nägi sind lendamas . Sellepärast," kostis Paravtil. Sarlin vaatas noormehe poole, kelle näol peegeldus täielik ükskõiksus mis häiris tüdrukut. ,,Olgu peale.." vastas tüdruk võttes oma luua mille ta oli ostnud hiljuti peale Siganurmes käiku. Joseph ja Sarlin läksid väljaku keskele. ,,Kuhuni me lendame?" küsis Sarlin. ,,Viis ringi ümber väravapostide." vastas noormees sättides end luuale istuma. Sarlin muigas kergelt ja istus samuti luuale . Vaadanud korraks Harry poole, kes ainult pealt vaatas, tundus Sarlinile nagu oleks see mingi katse. Kui Parvatil andis käega märku, et võistlus on alanud, tuhisesid kaks lendajat samal ajal õhku ja lendasid kiirelt väravapostide poole.

Kui Sarlin oli jõudnud Josephiga ära lennata , kuulis ta äkki professori ranget häält ning mõlemad Gryffindorlased pidid maanduma. Eemal itsitasid Slytherinlased, eelkõige oli kõige õelama irvega Malfoy. ,,Kes teil lubas enne minu tulekut õhku tõusta?!" küsis professor Hooch õpilasi rangelt silmitsedes kui nad maandusid. ,,Palun vabandust professor, see oli minu süü. Nimelt ma ei teadnud, et ilma loata ei tohi lennta.." valetas Sarlin ja viis pilgu Josephile. Professor ohkas ja noogutas , andeks seekord andeks.,,Tee kindlaks, et seda järgmine kord ei juhtu," ütles professor ning alustas tunniga.


__________________________________________________________________


Sarlin vaatas lähenevaid Slytherinlasi ning ohkas . Malfoy ja tema kaks ihukaitsjat liikusid otse tema poole ja Ginny vaatas ettevaatusega Sarlini kannatliku ja emotsioonitut nägu. ,,Tule, Susan! Läheme.." tõmbas Ginny tüdrukut käest, et tüdruk raputas pead.
,,Aiedail , hästi valetasid professorile ... Ma ei arvanud, et dorklased nii teevad!" mõnitas Malfoy. Sarlin kergitas korraks kulmu. Seda ta oligi oodanud, tal on nüüd võimalus Slytherinlast endast välja ajada. ,,Ega sinusugune blondiin ju sellega hakkama ei saaks, eks ole?" salgas tüdruk. Grabbe ja Goyle hakkasid juba edasi astuma kuid Malfoy peatas nad käeviipega. ,,Hoia oma sõnavara tagasi!" sisistas Malfoy . ,,Sina tuled mind ähvardama?" küsis Sarlin irooniliselt. ,,Ma hoiatan sind, Aiedail .."
,,Mis siis saab? Kutsud sa oma issi siia?" mõnitas tüdruk tuima näoga. Malfoy astus nüüd tüdrukule lähemale ja lükkas ta tagasi. ,,Sina mind ei puudu!" sisistas Sarlin virutades Slytherinlasele rusikaga kõhtu , mille peale kaks ülejäänud Slytherinlast astusid tüdruku poole. ,,Samm veel ja ma panen teid verest tühjaks jooksma!" sisistas tüdruk võttes kiirelt võlukepi välja.

,,Aiedail! Koolivägivald koridoris !" kostis Snape karm hääl. Sarlin ei pööranud pilku kahelt temast pikemast poisist vaid hoidis võlukeppi endisel kohal. ,,Viisteist punkti Gryffindorilt! Kaduge nüüd siit!" sisistas Snape . Sarlin pani võlukepi aeglaselt tagasi taskusse. Viinud põlastava pilgu poistele, pööras ta ringi ja lahku Ginnyga.

,,Ahh ... Ära tee välja nendest.." pakkus Ginny, kes nägi Sarlini ilmet. ,,Nende pärast kaotas Gryffindor 15 punkti." ei jätnud Sarlin pirtsutamast. ,,Mul pole võimalust siin kellegile kallale ka minna ilma et professorid oma nina kusagile vahele ei topiks.." pomises Sarlin ja vaatas oma käsi.
,,Susan..Paljud tahavad Slytherinlasi oma kätega ära tappa, kuid siiski tuleb end taltsutama õppida... Vaata ... Näiteks Luna ei lase end häirida sellel ... " lauus ta üritades tüdrukut ümber veenda. Ginny sai juba aru, et Susan on hästi ettevõttlik inimene ja mida ta ütleb seda ta ka mõtleb.
,,Luna ei puutu praegu siia." kortsutas Sarlin kulmi. ,,Asi on selles, et nendele Slytherinlastele on vaja kombeid õpetada ka! Mind häirib alati see, kui keegi plõksib kellegi kallal.." pomises tüdruk tuimalt ja vangutas pead.
,,Rahu ..unusta parem see.." pakkus Ginny. Sarlin teadis, et Ginnyl on õigus ning üritas unustada vahejuhtumi selle tobeda Malfoyga.


__________________________________________________________________




Oli laupäeva hommik kui Sarlin ärkas üleni higisena. Ta nägi unenäos jälle oma tädi ja Voldemorti, kuid siin selles ajas oli Voldemort rohkem tuntud ja isegi tema nimi äratas paljudel hirmu .

,,Susan ... Kust sa selle said?" küsi Hermione nähes Sarlini ajakeerajat. Sarlin võttis kaelakee kiirelt peovahele, kuid pidžaama ei lasknud tal seda täiesti ära varjata. Tüdruk jäi sõnatult seisma ja Hermionet vaatama. ,,Susan?" küsis Hermione veelkord. Sarlin kortsutas kulmi ja raputas pead. ,,Kahjuks ma ei saa sulle seda öelda.." kostis Sarlin sellepeale. Hermione viis pilgu enda kaelale kontrollides,kas ka tema ajakeeraja on omal kohal. Saades aru, et on , viis ta pilgu Sarlinile. ,,Ütle nüüd ausalt, kust sa selle said?" nõudis Hermione. Õnneks polnud magamistoas enam kedagi .See oleks liigse tähelepanu äratanud. ,,Ainult juhul kui sa kellegile ei räägi!" kostis tüdruk vaikselt. Hermionel ei jäänud muud üle kui noogutada. ,,Oma tädilt..Ta oli haldjas ja ta pärandas selle mulle.." vastas Sarlin eemale vaadates. Hermione noogutas ainult ja väljus magamistoast, jättes Sarlini sinna üksinda seisma.
Kui tüdruk puhketuppa jõudis, ei olnud enam Hermionet seal. Sarlin ohkas ainult ja lahkus samuti puhketoast.


________________________________________________________________


,,Hermione? Mida sa teed?" küsis Harry kui nägi Hermionet tuhlamas raamatukogu paberites. ,,Ma uurin.." oli tüdruk napisõnaline ja võttis ühe kollaka kausta välja ja asus seda uurima. Harry ainult võttis laua teises otsas istet ja jälgis kuidas Hermione kausta hoolikalt uurib ja loeb igat rida kuni lõpuks jõudis ta piltide kohale. Uurinud kõik 1950 aasta pildid, tõusis ta kiirelt püsti. ,,Harry..." pomises Hermione justkui oleks mõnda kummitust näinud. Harry vaatas Hermionet ja ootas mis tüdrukul öelda on . Hermione pööras mapi noormehe poole , näidates neile tuntud Susani pilti.
Pildil oli naeratas neile Susani nägu, kuid tal polnud seljas Gryffindori koolivorm vaid Slytherini oma ja see naeratus oli kalk ja külm ning nõutud. Tüdruku juuksed olid tunduvalt pikemad ja nimi oli teine.
,,Sarlin de Wound .." luges Harry ja tõstis pilgu .
,,Sellepärast tal oligi ajakeeraja.." sosistas Hermione vaikselt.
,,Tal oli ajakeeraja?!" küsis Harry vaadates uuesti pilti. Sarlin erines väga sellest tüdrukust kes oli pildil. Siis kui Sarlin naeratas,siis see polnud sunnitud naeratus ja ta oli esialgu tõesti kalk ja külm, kuid see kestis umbes viis päeva.. ,,Ta ... ta tuli siia aega..." kokutas Harry suutmata midagi enamat öelda.

Kõige uuem osa oli mõnus pikk. Ma ei suuda järgmist osa ära oodata. Tavaliselt jäetakse kõige põnevama koha pealt pooleli.

Nii juhtub see olema jh.

,,Mis sul nüüd kavas on?" küsis Harry peale mõne minutilist vestlust Hermionelt, kes mõtlikult arhiivi uuris. ,,Siin on sulle ka põhjus, miks Susan suudab kõikidele nii kergelt järele jõuda! Ta oli omal ajal üks parimaid õpilasi! Mõni aasta kohe peale Musta Isandat.." lausus ta kirjutatud ridadelt pilku tõstmata. Harry ohkas vaikselt. ,,Ta oli Slytherini võistkonnas ja tänu temale on Slytherin saanud mitu majakarikat. Ta polnud küll prefekt ega koolivanem kuid vägagi austatud ja siin mainiti ka, et ta kadus mitte väga kaua aega peale oma tädi surma.." luges Hermione ette. ,,Vähemalt ei valetanud ta mulle ajakeeraja kohta..." pomises ta tõstes pilgu. ,,Räägime temaga sellest," kostis Harry püsti tõustes. Hermione libistas arhiivi kiirelt oma kotti ning raputas pead. ,,Ma arvan,et esialgu pole selleks õige aeg. Siis kui meil ei jää muud üle, siis!" arvas tüdruk ning nii nad jäidki. Ootama õiget hetke millal öelda Susanile või õigemini Sarlinile , et nad teavad tema päritolust. Eelkõige oli ka Hermione vaimustunud. ,,Ta oli sopavereline ja sai Slytherini!" mõtles ta vaimustunult. ,,Seda küll poleks oodanud ... Kuid miks ja kuidas ta siis Gryffindori sai? Ta oli ju tõeline Slytherin? Arhiivis öeldi, et ta on Musta Isanda järeltulija, kuid kadus ära ning elu läks edasi.. " Hermione ei mõistnud fakti, kuidas sai Sarlin olla Musta Isanda järeltulija? Selle suure ja tuntud Voldemorti järeltulija? ,,Olgugi, et ta oli üks targematest, ta on sama tark kui mina, kui mitte targem, kuid ta varjab seda, et liigset tähelepanu mitte tekitada... Ta vaidleb tuliselt oma endiste majakaaslastega ... Äkki on see eksitus? Äkki pole see Susan seal pildil, vaid keegi temaga samasugune? On hästi palju selliseid juhtumeid, kui inimesed on omavahel sarnased," mõtles Hermione loogiliselt kui raamatukogust väljus. ,,Või äkki ei ole? Ta on end liiga hästi varjanud ja liiga hästi teeselnud... On varsti aeg temaga selle kohta rääkida.. Kuid see oleks sama hea kui reetmine.. Mis siis kui saaksid teised Slytherinlased sellest teada ja veel siis kogu kool? Mis siis juhtuks? Ta läheks kindlasti ajast tagasi .. kui ta oskab.."


___________________________________________________________________


,,Direktor..Te kutsusite mind.." lausus Sarlin kui sisenes Dumbledore kabinetti. Mees noogutas ja viipas tüdrukute tuttaval viisil käega ning Sarlin võttis istet. ,,Preili Aiedail ," alustas Dumbledore, ise tüdrukut läbitungivalt piieldes. ,,ma tahtsin rääkida teiega nendest eksamitest mis on tulekul.. Kuna te olete uus siis arvatavasti on teil abi vaja järelejõudmiseks, kas pole?" küsis Dumbledore. Sarlin kehitas ettevaatlikult õlgu ning Dumbledore jätkas: ,,Kuna meil on koolis .. või õigemini teie majas üks tark tüdruk kes käib teiega ühes klassis , siis mis te arvate, kas te oleksite nõus temaga rääkima ja äkki aitab ta teil järele jõuda?" pakkus Dumbledore.
,,Vabandust professor.. Ma kiidan väga teie otsust, kuid ma saan ideaalselt hakkama nende töödega mis ees mind ootavad ja ma suudan ise ka ära õppida . Seega ma arvan, et ma ei vaja abi õppimisel ... Aga kui mul raskusi tekib, siis arvatavasti räägin ma Hermionega." lausus Sarlin ning naeratas võltsilt. Dumbledore noogutas mõistvalt. ,,Preili Aiedail .. enne kui lähete, siis tahaksin ma küsida teilt üht asja," alustas Dumbledore uue teemaga, kui nägi, et Susan hakkab püsti tõusma. Sarlin võttis uuesti istet. ,,On ehk midagi, millest te tahaksite mulle rääkida? " küsis professor. ,,Ei ole võimalik! Kas ta teab, et ma tulin ajast edasi ?" mõtles Sarlin paanikasse sattudes, kuid hoidis end nagu alati vaos. ,,Ei professor, ei ole." ütles Sarlin.
Dumbledore kergitas ainult korraks kulmu ja noogutas seejärel. ,,Olgu .. Võite minna.." lausus ta ning Sarlin lahkus kiirelt. ,, Miss Wound," täiendas Dumbledore vaadates tüdrukule järele.


_____________________________________________________________________


,,Mina räägin esialgu sellest Dumbledorega , tema ei räägi sellest kellegile.. Ma usaldan teda," pomises Harry Hermionele, kes vaikselt noogutas ja ulatas arhiivi märkamatult noormehele,kes selle omakorda taskusse pistis ja kiirelt direktori kabineti poole tõttas.
Hermione ohkas ainult rusutult. Kogu see asi oli nii imelik. Tüdruk, kes tuleb mitteteadaval põhjusel ajast edasi ja mis pärast? Teda peeti veel Voldemorti järeltulijaks.. Kuid mispärast? ,,On sel mingi seos Harryga?" mõtles Hermione puhketoa poole sammudes. ,,Harry on äravalitud ja seda teavad kõik kellel vähegi on pistmist maagiaga.. Kuid Susan .. Sarlin," parandas ta end mõtetes ,,Temaga on siis mingi seos! Peab olema! Teda ei saa niisama pidada Voldemorti järeltulijaks ... " sisenes Hermione puhketuppa ja viis pilgu Susanile, kes luges raamatut nii süvenenult, et ei märganud ümber ringi midagi toimuvat.. Või õigemini ei pannud tähele. Kui Hermione tema vastas istet võttis ning teretas Susanit, nohises see midagi vaikselt vastuseks ja luges tuimalt edasi. Raamat oli hästi paksude raamidega ning oli kirjutatud mingisuguses keeles, mida Hermione ei mõistnud.
,,Kas sa õpid?" küsis Hermione lõpuks. Sarlin tõstis korraks pilgu Hermionele ja noogutas ning jätkas lugemist. ,,Tohib teda saada, mida sa õpid?" küsis Hermione. Sarlin raputas vaikselt pead. ,,See on raamat mida ma kannan koguaeg kaasas ja on väga salajane.." pomises Sarlin vaikselt ning Hermione kergitas tahtmatult kulmi. ,,Kui sajalane?" ei jätnud Hermione pärimist ning Sarlin vaatas Hermionet enda mustade silmadega.
,,Nii väga salajane, et ma pean seda nii väga salajas hoidma, et keegi sellest salajasest asjast teada ei saaks," lausus Sarlin ning naeratas väsinult kuid külmalt . Hermionele lõi otsemaid pilt arhiivist silmeette. ,,Kas tohib sinult midagi küsida, Susan?" küsis Hermione ettevaatlikult ning kummardus ettepoole, leides , et praegu on õige aeg.
,,Tohib.." vastas Sarlin raamatu lehekülge keerates.
Hermione andis Sarlinile märku , et ka tema kummarduks ning lõpuks Hermione esitas väikese faktilise küsimuse:,,Miks sa siia tulid, Sarlin?"


____________________________________________________________________



,,Professor?" küsis Harry kui Dumbledore kabinetti sisse astus. Dumbledore naeratas Harryle ning viimane võttis istet . ,,Mis mureks, Harry?" küsis Dumbledore , tähelepanu õpilasele pööratud. ,,Ma tahaksin ühest väga tähtsast asjast rääkida.." alustas Harry ,,Ja ma tahaksin kindel olla, et te ei räägi kellegile sellest, mida mina praegu teile räägin.." nõudis Harry. Dumbledore sai asjast aru ;võibolla ning noogutas aeglaselt . ,,Milles asi?" küsis ta ning Harry asetas arhiivi lauale ning avas selle. ,,Me leidsime selle täna raamatukogust ja tahame täpsemalt nüüd teada.." lausus Harry . Dumbledore tõmbas arhiivi enda poole ja vaatas seda. Ta sai aru, et Harry pidas silmas neile tuttavat Susanit, kes oli märgistatud nime all Sarlin de Wound ning mees tõstis pilgu ja vaatas Harryle otsa. ,,Tegu on Woundis, eks?" küsis Dumbledore. Harry kahvatus valgeks esialgu kuid noogutas siis.
,,Nohh .. Võluv tüdruk, kas pole? Mida sa siis täpsemalt teada tahad?"
,,Kes ta on?" küsis Harry ning Dumbledore viis pilgu korraks pildile ja Harryle.
,,Ta oleks pidanud lõpetama 1950. aastal kooli, kuid siis kadus ta paljude sõnul ... Arvati, et Voldemort tappis ta nagu ta tädi, kuid keegi ei hakanud loogiliselt mõtlema.. Harry .. Siis kui Sarlini tädi suri, pärandati talle kaks kaelakeed.. Üks on seesama ajakeeraja mis on preili Grangeril ja teine kaelakee oli ta tädi õnnekaelakee.. Kui Sarlin koolist lahkus, oli ta väga meeleheitel ... Viimati nähti teda siis kui ta sisenes majja kus ta oli ära elanud osa oma elust.." seletas Dumbledore. Harry oli väga vaimustuses mehe teadmistest asjaoludest, mida keegi poleks isegi teada saanud.. Kuid ta on ju Dumbledore!
,,Miks ta siia tuli?" küsis Harry .
,,Ta tuli sind otsima.." vastas Dumbledore käsi ristitades.
,,Mind otsima? Miks?" ei saanud Harry aru ning vaatas küsiva näoga korraks portreesid, nagu teaksid nemad vastust ning pööras pilgu tagasi direktorile.
,,Sellepärast, et ka tema tädi tegi sama asja mida Sarlin mõni aeg tagasi tegi. Sarlini tädi reisis ajast edasi ning kirjutas kõik päevikusse ülesse.. Sarlin luges ja leidis sealt sinu kohta.. Siis otsustas ta tulla siia aega.. " seletas Dumbledore leebelt. Harryl vajus suu lahti. ,,Ja miks ta meie majja paigutati? Miks ta Slytherinis ei ole enam?"
,,Aa .. Hea küsimus Harry.. Loogika on siin kohal üks esimestest asjadest millega mõelda tuleb!
Harry; Sarlin oli siiatulles tõesti Slytherinlase moodi ja sa oled seda ise ka märganud.. Aga siis kui ta koolimajja astus , siis ta mõistis enda vigu.. See oli talle ka üllatuseks, et ta Gryffindori sõõlati, kuid Gryffindoris sai ta uue vaate maailma.. Tal on muidugi valus tülitseda Slytherinlastega, kuid ta mõistis, et kui ta ei tee nii nagu ülejäänud Gryffindorlased, siis äratab ta liigset tähelepanu.." Harry ei leidnud enam küsimusi.Ta lihtsalt vaatas Dumbledorele otsa ja noogutas aeglaselt. ,,Ma vist lähen nüüd.." pomises ta ning lahkus kabinetist, jättes arhiivi sinnasamma.


____________________________________________________________________



Sarlin vaatas Hermionele tummalt otsa. ,,MIDA!? Kuidas ta teab?! Kuidas ta teada sai? " ei mõistnud ta ning otsustas, et jätkab oma mängu. Taas end sirgu ajades, viis ta silmad taas raamatu ridadele. ,,Sul teisi küsimusi ei ole?" kergitas ta kulmi. Hermione muigas vaikselt ja raputas pead. ,,Räägi nüüd mulle kogu tõde välja," sisistas Hermione rabades tüdrukult raamtu käest. ,,HEI!" karjatas Sarlin püsti tõustes. Hermione viis aga samal ajal pilgu raamatusse ning muutus näost kaameks. ,,Mustad jõud..?" ahmis ta õhku ning Sarlin rabas tal raamatu käest ning pani järjehoidja kiirelt vahele ja tormas magamistuppa kust ta väljus poole minuti pärast. ,,Mida sa tahad?" küsis Sarlin Hermioneni minnes. Viimani tõusis püsti ja vaatas endaga sama pikale tüdrukule otsa. Oleksid ainult Sarlini juuksed pisut pikemad, teist värvi ja üldiselt silmavärv ja mõni üksik näojoon, oleks ta Hermionega samasugune, kuid iseloomult nii see ei olnud.
,,Tule.." lausus Hermione ning jalutas puhketoast välja, Sarlin tema järel.

Lahe, mulle meeldib see et nad tulevad tihti ja on pikad ning ka vägagi huvitava nurga alt kirjutatud.

,,Noo?" küsis Sarlin, kui nad olid jõudnud järve äärde. Üldiselt oli see esimene sõnavahetus kogu teekonna jooksul. Hermione oli lihtsalt liiga pettunud ja Sarlin oli imestusest kange.Olgugi, et Hermione oli temaga sama tark, võibolla isegi targem, kuid kuidas ta nuhkis väljatema saladuse? Kas Dumbledore aitas? ,,Ma tapan selle vanuri ära!" mõtles Sarlin ja köhatas seejärel. ,,Mis 'noo'?" küsis Hermione käed ristitades. ,,Räägi nüüd välja, miks sa siin oled ja kuidas sa siia said?" sõnas ta karmilt. ,,Ja detailselt!" lisas ta veel enne kui Sarlin jõudis suu avada. Endine Slytherinlane ohkas ja noogutas pettunult. ,,Kust ma alustama pean, kas sellest, et ma tulin siia sellepärast, et tahtsin või on vaja rääkida ka sellest,et mu tädi suri?" küsis Sarlin ülbelt. See pani Hermione ainult õlgu kehitama.

,,Olgu," pomises Sarlin ning hingas sisse:,,Alustuseks suri mu tädi , ainuke lähedane isik, Voldemorti käe läbi,"alustas ta.Hermione näol võbeles korraks hirmu grimass kuid see kadus kohe. ,,Siis päranduseks temalt sain ta kaelakee kristalliga ja ajakeeraja.. Mõne aja pärast läksin ma koju ja otsisin ta päeviku ülesse..Tuli välja, et mu tädi oli ka ajas reisidnud .. edasi .. sinu aega .." ,,Sellepärast ta mulle pisut tuttav tundubki!" mõtles Hermione uskumatusega ja noogutas, et Sarlin jätkaks. ,,Siis kui ma ta päeviku läbi lugesin, siis ma otsustasingi, et ma tulen siia .. sinu, Harry ja Roni aega .. Olgugi, et see maksis mulle mu tõelise 'Mina', olen ma siiski rahul sellega kes ma nüüd olen..." lausus Sarlin ja võttis murul istet, vaadates ammu tuttavat järve. ,,Niiet sa tulid siia paljast uudishimust?" küsis Hermione ning Sarlin kehitas esialgu õlgu ja seejärel noogutas.

,,On siin veel midagi, mida ma peaksin teadma?" küsis Hermione. Sarlin kehitas taaskord õlgu ning Granger ohkas. ,,Olgu ... Kuidas sa said Gryffindori kui sa olid kõik need aastad kuulunud Slytherini? Sa olid paljudele kuulus justkui Musta Isanda järeltulija ja..."
,,Mida?Kust sa seda tead?" küsis Sarlin kokutades.Tõepoolest, Gryffindorlased olid targemad kui ta arvanud oli!
,,Ma..."
,,HERMIONE!" kostus nende poole tulev Roni hääl. Hermione vaatas Roni ja noogutas talle ning viis pilgu Sarlinile, kelle ilme püsis vankumatu , kuid silmadest võis lugeda, et ta on segaduses. ,,Harry otsis sind üle kogu koolimaja !" ähkis noormees , kes kummardus pisut. Seejärel viis pilgu Sarlinile. ,,Oeh, tere Susan," tervitas ta Sarlini, kes tummalt noogutas. ,,Ron, ta nimi pole Susan.." alustas Hermione, tabades Sarlini hoiatava pilgu, kuid ei teinud sellest välja. ,,Mis asja?" kortsutas Ron arusaamatult kulmi. ,,Ta on Sarlin de Wound," õhkas Hermione. Ron viis pilgu korraks Susanile ja seejärel Hermionele, endal kulm siiamaani kipras.

,,Seal nad ongi!" ütles Ron, kes nägi silmanurgast lähenevaid kujusid. Ginny, Luna, Neville ja Harry kõndisid otsejooned nende poole. Viimasel polnud just kõige parem tuju, seda võis ta näoilmest lugeda ja kolm ülejäänut arutasid midagi omaette. Sarlin tõusis vaikselt püsti ja viis pilgu neljale õpilasele, kes nüüd seisid. Vaikus . Mitte keegi ei osanud enam midagi öelda. Harry ilme oli sama rahutu nagu Hermionel ja Sarlinil. Luna ilme jällegi unelev, Ginny oli samuti oma tavalise ilmega. Neville ja Ron olid ikka oma arusaamatute ilmega.

,,Noo ..." alustas Harry. Rohkem ta sõnu suust ei saanud, kuid Sarlin teadis, et Potter tahtis ta läbi sõimata või mida iganes teha! ,,Esiteks, miks sa ei öelnud kohe oma õige nime ja teiseks; Miks sa siin oled?" küsis Harry. Sarlin pööritas silmi. ,,Sellepärast, et minu pärisnime teada saades, oleks teil kergem välja uurida kes ma tegelikult olen, kuigi ma pole aru saanud kuidas te seda üldse tegite ...Ja teisele küsimusele on vastus nagu tavaliselt; Paljas uudishimu,"
,,Paljas uudishimu? Sarlin, sa ei saa reisida ajast edasi niisama palja uudishimu pärast!" vaidles Harry vastu.Sarlin pööritas vaikselt silmi. ,,Harry, ta tuli siia oma tädi pärast, kuna too käis ka siin," seletas Hermione. ,,Nii kergelt ongi mu saladus reedetud!" mõtles Sarlin ja viis eemaloleva pilgu maha.

,,Ja mis sa nüüd teha kavatsed , kui sa oled paljastatud? Meie kõik siit teame, et sa oled Slytherinist ja Dumbledore teab ka seda, mida sa nii väga varjata üritad, Sarlin?" küsis Neville nüüd sekkudes. Sarlin viis pilgu endast peajagu pikemale noormehele ja kehitas õlgu. ,,Mitte midagi! Kui mul oleks midagi varjata, siis mida nimelt?Seda , et ma ajast edasi reisin?" iroonitses tüdruk . ,,Sarlin, vaata ... Meist keegi pole sinu peale solvunud ega midagi, aga sa oleksid võinud meile kohe kogu tõde ära rääkida..." lausus Luna uneleval häälel . ,,Jah, sul on õigus . Ma oleksin pidanud kogu kooli ees kuulutama, et ma tulin siia minevikust, aastast 1950 ..." pomises Sarlin ja õhkas raskelt.


,,Mida me nüüd siis teeme?" küsis Ron, kes oli kogu vaidluse ajal enamuse jaolt vait olnud. ,,Hoiame seda saladuses," vastas Harry Sarlini kergenduseks. ,,Aga ma ütlen," pöördus ta Sarlini poole:,,Kõigil siit on teada, et sa olid Slytherinis, seega käitu Gryffindorlaslikult ." soovitas ta Sarlinile. Tüdruk ohkas raskelt ja noogutas.