Väike jutuke

Emma võttis ühe terava kivi ja sidus selle ühe juurega puutoika külge. "Siin on su kirves."

"tänan" ja Kidaia läks puu juurde raius selle suure vaevaga mahaja hakkas sellesse õõnsust uuristama.

Hermione tuli oimu kohta hõõrudes lennukist välja ja hakkas paanitsema.

Emma ohkas. "Mis sul siis on? Abi tuleb ülehomme. Ja lennuki pardal jätkub toitu terveks aastaks."

kidaia vaatas emmale otsa ja ütles: "Mul läks kõht tühjaks" ja ta näitas toidu pakenditele ning ütles veel: "seal on toitu nädalaks kui sellekski" ning ta hõõrus oma kanuud ja näitas seda uhkelt ka teistele.

Emma viskas kivi palmi pihta ja kohe kukkus selle otsast robinal kookaspähkleid. "Kes kookosepiima tahab?"

"Mitte mina! Minul on siia piisavalt kraami pakitud,et nädal aega hakkama saada." ja ta näitas oma kanuu esiotsa kuhu oli pakitud viimane lennuki toit. siis võttis ta oma mõla mille ta teinud oli ning istuis paati ning aerutas mere poole.

"Oota! Kas sa üldse tead, mis suunas tuleb minna? Sa võid lausa maakerale tiiru peale teha!"

"Tean küll! mina lähen sinnapoole kuhu päike loojub. läände siis tuleb mulle Aaafrika ette ja ma lähen uue lenukiga egiptusesse ja panen seal suure peo maha." vastas ta.

Emmale helistati. "Vabandage, me ei saa teid ära tuua, kuna kõikidel maailma lennukite juhtimissüsteemides on viirus." Emma minestas.

"mis sul nüüd hakkas? muidugi on võimalik, et lähme siit paarkilomeetrit lõunasse ja sõidame korraliku laevaga Aafrikasse." Ütles Kidaia peale seda kui oli emmale vet näkku visanud.